Seltsi triinulised kuulub üks sugukond - triinlased (Trinidae) - ja sellesse sugukonda vaid üks perekond - triin (Trinus).
Nimetus „Triin” oli paljude aastate jooksul nii tavainimeste kui teadlaste jaoks täiesti tundmatu kategooria. Ja mitte sugugi seetõttu, et keegi neid kohanud või näinud poleks - keegi lihtsalt ei teadnud, et nad on triinud; neid peeti (ja tuleb tunnistada, et hoolimata inimeste haritustaseme tõusust, peetakse ka praegu - nii lihtsameelne kui see ka ei tundu) tavalisteks naisteks, või siis paremal juhul ebatavalisteks (ent siiski) naisteks. Aga küllap me peame neile andeks andma, sest nagu peaks järgnevatel lehekülgedel selguma, ei ole triinude ja Homo sapiens sapiens femin. eristamine sugugi nii lihtne nagu esmapilgul tunduda võib.
Nagu juba mainitud sarnanevad triinud eelkõige naissoost Homo sapiens´ile. Selle faktiga on tihedalt seotud ka esimene trinoloogiline hüpotees, mille püstitas sir J. K. Smith Tenderbell (täpsemalt loe sellest ülaltpoolt) ja mida loetakse esimeseks katseks tõestada, et triinud kui sellised on tõepoolest olemas. Hüpotees ise ei anna meile aga siiski veel infot selle kohta, mille järgi siis ikkagi triine ära tunda. Hoopis teine lugu on Herbert Hunteri püstitatud teise trinoloogilise hüpoteesiga. Inglise keeles kõlab see „My girlfriend is not a girl, she is too magnificent!”. Hunter ka tõestas selle, ent tõestust ei hakka ma siinkohal ära tooma - te võite seda ise lugeda tema kolmesajaleheküljelisest raportist. Kuid juba hüpotees ise annab meile teada, et triinudes on võrreldes „naistega” midagi erilist. Selle erilise selgitamisega pole aga trinoloogid kuni tänase päevani ühele poole jõudnud (või ühisele arvamusele jõudnud). Kuna triinude tuvastamine ja määramine pole kaugeltki kergete killast, siis loomaks selles vallas mingi- sugustki selgust ja kõrvaldamaks väärarusaamu tutvume esmalt Hunteri postulaatidega.
Kõik Triinud ei ole tingimata triinud.
Noored ja kogenematud trinoloogid on tihtipeale arvamusel, et kui nad
kohtavad kedegi, kelle nimi on Triin, siis on tegemist kindlasti triinuga (Trinus), ja siis on muidugi uued liigid kiired tulema. Kuid
see, et Triinu nime kandev isend ka tegelikkuses triinuks osutub on
pigem erand kui reegel. Eestis on antud
probleem eriti terav, kuna siin on „Triin” tunduvalt levinum nimi kui mujal.
Kõik ilusad naised ei ole tingimata triinud.
See on viga, mida kipuvad tegema ka vanad ja kogenud trinoloogid. Asi on nimelt
selles, et tihtipeale on pühendunud trinoloogid oma uurimisalustesse
sügavalt armunud ja see ei ole sugugi asi, mida neile pahaks peaks panema,
sest mida rohkem üks teadlane oma tööd armastab, seda parem on.
Kuid võib juhtuda, et trinoloog armub kellessegi, kes ei ole
triin ja ajapikku „avastab” ta et ka too on triin. Ja
jällegi kirjeldatakse uusi kummalisi liike ning alles aastaid hiljem
selgitavad teised trinoloogid, et keegi oli jälle tühipalja Homo sapiens´i uueks triinuliigiks määranud.
Siia juurde tuleks kindlasti ära märkida ka tuntud täiendus, et kõik inetud naised ei ole veel mitte-triinud. Seda lauset pole vast tarvis kommenteerida.
Kõik mitte-triinud ei ole tingimata naised.
Tõepoolest, kui me asume otsima triine, siis satume me väga tihti
Trinus´e asemel hoopis Homo
sapiens´i otsa. Ent me ei tohi unustada, et triinud pole ainsad, kes
sellele liigile sarnanevad - sama hästi võib olla tegu ka
näiteks haldjate või näkkidega - ja me ei tohi loopida oma
diagnoose liiga kergekäeliselt. Kahjuks on paljud trinoloogid aga kitsalt
oma erialale spetsialiseerunud ja ei tea muust maailmast suurt midagi. See aga
on juba rohkem tänapäeva teaduse üldine probleem...
Nimetatud postulaate tuntakse ka kui trinoloogi kolme komistuskivi.
Lisaks neile üldtuntud postulaatidele tuleks kindlasti mainida ka tuntud Eesti trinoloogi, kadunud dr. Manivald Laanemetsa foneetilist märkust:
Lepatriinudel on sama palju ühist leppade ja triinudega kui merisigadel mere ja sigadega!
Nagu isegi nägite, manitsesid hunteri postulaadid meid mitmesuguste vigade eest, mida triinude määramisel tehakse, aga selgust selles, millised siis ikkagi triinud on, ei mingisugust. Järgnevalt vaatlemegi, kuidas erinevad autorid on proovinud triine defineerida.
Tegemist on olendite rühmaga, kes on äravahetamiseni sarnased emaste Homo sapiens´idega. (On üsna lihtne mõista, miks IDA seda ei tunnistanud.)
Väliselt meenutavad selle perekonna liikmed küll meie mõistes naisi, ent nende erakordne veetlus ja sarm on viimastega täiesti võrreldamatu. Erinevalt näkkidest (naiadomorpha), kes samuti inimestega sarnanevad, ei ole triinud pea üldse seotud veekeskkonnaga. Lisaks välimusele eristuvad triinud inimestest ka oma bioloogia poolest.Vaadeldes nende paljunemistsüklit ja uurides varbavahe bakteri- faunat võib juba üpris kindlalt väita, et kui kõrvale jätta tühine väline sarnasus on perekonnad Homo ja Trinus pigem erinevad kui sarnased.
Eks näiteid oleks muidugi rohkemgi, aga küllap paistis ka siit välja, kuivõrd mitmekesiste meetoditega erinevad trinoloogid töötavad. Õigupoolest on sedagi veel vähe öeldud, sest tegelikult kasutab viimne kui üks vähegi nupukas trinoloog ainult omaenda leiutataud võtteid
Ent enne kui suundume iga liigi juurde eraldi peame veel läbima teema ilma mille tundmiseta tänapäeval trinoloogiat ei tee - see on molekulaartrinoloogia.
Kirjutatud 1. novembril 2000.
RSS, RSS kommentaarid, XHTML, CSS, AA